Ee Ru
🤩Me õpetame rääkima🤩
🔥 05.06.-11.07.2025 intensiivkursus B1-B2 inglise keele baasil 🔔 registreerimine on avatud 🔔 +372 56181828
Eesti keel on meile, Eestimaa elanikele, vältimatu!
Eesti keel (varasem nimetus: maakeel)
on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel.
Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1 miljon inimest, kellest enamik elab Eestis, kus see on riigikeel. 2012. aasta seisuga kõneles eesti keelt emakeelena hinnanguliselt 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal maailmas. Võõrkeelena kõneles 2012. aasta seisuga eesti keelt 168 000 inimest.
2004. aastast on eesti keel üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest.
Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastet – lühike, pikk ja ülipikk. Vastav pikkusaste annab sõnale erineva tähenduse – näiteks /linn/, /linˑa/ (omastav kääne) ja /lin:a/ (sisseütlev kääne); või /vala/ (käskiv kõneviis sõnast valama), /vaˑla/ (omastav kääne sõnast vaal) ja /vaːla/ (osastav kääne sõnast vaal).
Võrdlevgrammatiliste uurimuste kohaselt on eesti keel maailma keelte seas üks keerukamaid keeli.
Tänapäeval uuritakse eesti keelt Eesti Keele Instituudis Tallinnas, Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis ja veel mitmes teadusasutuses mujal maailmas.
Eesti keel on 2015. aasta seisuga 0,1% Interneti veebisaitide sisukeeleks, millega ta on Internetis levikult 38. keel.
Eesti keel (varasem nimetus: maakeel)
on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel.
Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1 miljon inimest, kellest enamik elab Eestis, kus see on riigikeel. 2012. aasta seisuga kõneles eesti keelt emakeelena hinnanguliselt 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal maailmas. Võõrkeelena kõneles 2012. aasta seisuga eesti keelt 168 000 inimest.
2004. aastast on eesti keel üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest.
Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastet – lühike, pikk ja ülipikk. Vastav pikkusaste annab sõnale erineva tähenduse – näiteks /linn/, /linˑa/ (omastav kääne) ja /lin:a/ (sisseütlev kääne); või /vala/ (käskiv kõneviis sõnast valama), /vaˑla/ (omastav kääne sõnast vaal) ja /vaːla/ (osastav kääne sõnast vaal).
Võrdlevgrammatiliste uurimuste kohaselt on eesti keel maailma keelte seas üks keerukamaid keeli.
Tänapäeval uuritakse eesti keelt Eesti Keele Instituudis Tallinnas, Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis ja veel mitmes teadusasutuses mujal maailmas.
Eesti keel on 2015. aasta seisuga 0,1% Interneti veebisaitide sisukeeleks, millega ta on Internetis levikult 38. keel.
Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul kahe või kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Teistest läänemeresoome algkeele murretest olid need arvatavasti eristuma hakanud ajaarvamise vahetuse paiku. Neile hõimumurretele vastavad eesti keele suured murderühmad – põhjaeesti ja lõunaeesti; vahel lisatakse eraldi kirderanniku murre või murderühm. Keeleajaloolaste arvates oli ühtse eesti keele kujunemise üheks ajendiks germaani ja ka balti keelte kasvav mõju.
Eesti kirjakeel on eesti keele normeeritud allkeel. Seda normeerib õigekeelsussõnaraamat (ÕS), mida Eesti valitsuse ülesandel koostab Eesti Keele Instituut.
Eesti Keele Kaitse Ühing on nimetanud reeglistatust kirjakeele tugevuse aluseks ja kutsutud üles rakendama meetmeid kirjakeele kaitsmiseks. Samas on seda ka kritiseeritud ning näiteks Jaan Kaplinski on väitnud, et “ilusti, hästi saab rääkida keelt vaid siis, kui ei mõelda reeglitele, vaid räägitakse tõepoolest oma keelt, nii nagu tahetakse”.
Tiit Hennoste on välja toonud, et eesti keel on neti- ja kõnekeele tasemel mõlemad väga kirjakeelsed.
Eesti kirjakeel on eesti keele normeeritud allkeel. Seda normeerib õigekeelsussõnaraamat (ÕS), mida Eesti valitsuse ülesandel koostab Eesti Keele Instituut.
Eesti Keele Kaitse Ühing on nimetanud reeglistatust kirjakeele tugevuse aluseks ja kutsutud üles rakendama meetmeid kirjakeele kaitsmiseks. Samas on seda ka kritiseeritud ning näiteks Jaan Kaplinski on väitnud, et “ilusti, hästi saab rääkida keelt vaid siis, kui ei mõelda reeglitele, vaid räägitakse tõepoolest oma keelt, nii nagu tahetakse”.
Tiit Hennoste on välja toonud, et eesti keel on neti- ja kõnekeele tasemel mõlemad väga kirjakeelsed.
ABC Keeltekool
ABC Keeltekool - see on garanteeritud kvaliteediga võõrkeelte õpetamine, igas vanuses, kasutades kaasaegseid ja järeleproovitud õppemetoodikaid ning uusimaid massiteabevahendeid mugavas suhtluskeskkonnas.
