Ee Ru
🤩Nous enseignons à parler🤩
🔥 05.06.-11.07.2025 intensiivkursus B1-B2 inglise keele baasil 🔔 registreerimine on avatud 🔔 +372 56181828
Prantsuse keel
kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma. Seda kasutab igapäevaselt umbes 274 mln inimest. Lisaks Prantsusmaale on see Haiti riigikeel ja üks riigikeeli Belgias, Šveitsis, Luksemburgis, Kanadas ja mitmes Aafrika riigis. Prantsuse keel on ka paljude rahvusvaheliste organisatsioonide (ROK, WTO, FIFA, ÜRO, Aafrika Liit, EBU, ESA, UPU jpt) töökeel.
Enne seda, kui Caesar 52. aastal eKr Gallia (tänapäeva Prantsusmaa) vallutas, rääkisid Gallia hõimud erinevaid keldi keeli. Roomlastest vallutajad rääkisid aga prestiižset ladina keelt. Vallutusele järgnenud sajandite jooksul levis vallutajate keel üle maa ja vulgaarladina keele (vastandina klassikalisele ladina keelele) kandepind suurenes.
4. sajandi lõpus tungisid Lääne-Euroopasse germaani hõimud. Prantsuse keele arengu seisukohast olid neist kõige olulisemad frangid, kes asusid elama tänapäeva Prantsusmaa põhjaossa. Frankide keelel oli suur mõju selles piirkonnas räägitavale ladina keelele, see muutis nii hääldust, süntaksit kui ka sõnavara. Erinevus ladina keele ja tegelikult kõneldava keele vahel suurenes järjest, kuni arenes välja vanaprantsuse keel.
kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma. Seda kasutab igapäevaselt umbes 274 mln inimest. Lisaks Prantsusmaale on see Haiti riigikeel ja üks riigikeeli Belgias, Šveitsis, Luksemburgis, Kanadas ja mitmes Aafrika riigis. Prantsuse keel on ka paljude rahvusvaheliste organisatsioonide (ROK, WTO, FIFA, ÜRO, Aafrika Liit, EBU, ESA, UPU jpt) töökeel.
Enne seda, kui Caesar 52. aastal eKr Gallia (tänapäeva Prantsusmaa) vallutas, rääkisid Gallia hõimud erinevaid keldi keeli. Roomlastest vallutajad rääkisid aga prestiižset ladina keelt. Vallutusele järgnenud sajandite jooksul levis vallutajate keel üle maa ja vulgaarladina keele (vastandina klassikalisele ladina keelele) kandepind suurenes.
4. sajandi lõpus tungisid Lääne-Euroopasse germaani hõimud. Prantsuse keele arengu seisukohast olid neist kõige olulisemad frangid, kes asusid elama tänapäeva Prantsusmaa põhjaossa. Frankide keelel oli suur mõju selles piirkonnas räägitavale ladina keelele, see muutis nii hääldust, süntaksit kui ka sõnavara. Erinevus ladina keele ja tegelikult kõneldava keele vahel suurenes järjest, kuni arenes välja vanaprantsuse keel.
Prantsuse keel – kunsti, toiduvalmistamise, moe ja armastuse keel:
Esimest korda mainitakse uue romaani keele olemasolu 813. aasta Toursi nõukogu ajal, kus seda nimetatakse lingua romana rusticaks. Nõukogus võetakse vastu ka otsus, et preestrid peavad teenistusi läbi viima selles samas lingua rusticas. Tavainimesed lihtsalt ei mõistnud klassikalist ladina keelt. Seega soodustas kirik rahvakeele levikut ja õpetlaste väärtustatud ladina keele roll vähenes järjest. Nii võib öelda, et 9. sajandil valitses Prantsusmaal kakskeelsus: ladina keel iseloomustas eliiti, see oli kirjanduse ja asjaajamise keel. Rahvas rääkis nn vulgaarkeeli, milles varsti ka kirjutama hakati. Esimene kirjalik tunnistus vanaprantsuse keelest on 842. aastast pärinev Strasbourg’i vanne (Serments de Strasbourg). Esimesed olulised kirjandusteosed olid kangelaslaulud. Neist kuulsaim on umbes 12. sajandil kirjutatud „Rolandi laul“.
19. sajandi Euroopas oli prantsuse keelel tähtis positsioon. Tegu oli diplomaatiakeelega, mille õppimist pidas aristokraatia hädavajalikuks. Prantsuse keele kandepind suurenes sel perioodil ka mitmete piirkondade koloniseerimise tõttu. Olukord muutus aga pärast Teist maailmasõda. Ühelt poolt oli see tingitud Ida-Euroopa frankofiilse eliidi massilisest tagakiusamisest ja hukkamisest, kuid veel olulisem oli USA mõjuvõimu kasv ning inglise keele tõus rahvusvaheliseks suhtluskeeleks.
Inglise keele mõju prantsuse keelele on viimastel kümnenditel aktuaalne teema. 1994. aastal võeti Prantsusmaal vastu nn Touboni seadus (tollase kultuuriministri järgi), millel on kolm põhieesmärki: keele rikastamine, prantsuse keele kohustuslik kasutamine kõikides dokumentides ja prantsuse keele riigikeele staatuse kaitsmine.
Esimest korda mainitakse uue romaani keele olemasolu 813. aasta Toursi nõukogu ajal, kus seda nimetatakse lingua romana rusticaks. Nõukogus võetakse vastu ka otsus, et preestrid peavad teenistusi läbi viima selles samas lingua rusticas. Tavainimesed lihtsalt ei mõistnud klassikalist ladina keelt. Seega soodustas kirik rahvakeele levikut ja õpetlaste väärtustatud ladina keele roll vähenes järjest. Nii võib öelda, et 9. sajandil valitses Prantsusmaal kakskeelsus: ladina keel iseloomustas eliiti, see oli kirjanduse ja asjaajamise keel. Rahvas rääkis nn vulgaarkeeli, milles varsti ka kirjutama hakati. Esimene kirjalik tunnistus vanaprantsuse keelest on 842. aastast pärinev Strasbourg’i vanne (Serments de Strasbourg). Esimesed olulised kirjandusteosed olid kangelaslaulud. Neist kuulsaim on umbes 12. sajandil kirjutatud „Rolandi laul“.
19. sajandi Euroopas oli prantsuse keelel tähtis positsioon. Tegu oli diplomaatiakeelega, mille õppimist pidas aristokraatia hädavajalikuks. Prantsuse keele kandepind suurenes sel perioodil ka mitmete piirkondade koloniseerimise tõttu. Olukord muutus aga pärast Teist maailmasõda. Ühelt poolt oli see tingitud Ida-Euroopa frankofiilse eliidi massilisest tagakiusamisest ja hukkamisest, kuid veel olulisem oli USA mõjuvõimu kasv ning inglise keele tõus rahvusvaheliseks suhtluskeeleks.
Inglise keele mõju prantsuse keelele on viimastel kümnenditel aktuaalne teema. 1994. aastal võeti Prantsusmaal vastu nn Touboni seadus (tollase kultuuriministri järgi), millel on kolm põhieesmärki: keele rikastamine, prantsuse keele kohustuslik kasutamine kõikides dokumentides ja prantsuse keele riigikeele staatuse kaitsmine.
ABC Keeltekool
ABC Keeltekool - see on garanteeritud kvaliteediga võõrkeelte õpetamine, igas vanuses, kasutades kaasaegseid ja järeleproovitud õppemetoodikaid ning uusimaid massiteabevahendeid mugavas suhtluskeskkonnas.
